Riivo Jõgi on üles kasvanud ja õppinud Põlvas. Ka
muusikalise alghariduse saanud siin ning läinud kohe, võib öelda küll, et
maailma mõistes muusikamekkasse - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse (EMTA) dirgendiametit õppima.
Keda nimetaksid oma suurimateks mõjutajateks,
autoriteetideks?
Minu tee muusika juurde oli pooljuhuslik – see sündis
mitmete asjaolude kokkulangemisel.
Kui tavaliselt minnakse muusikakooli seitsmeaastaselt,
siis mina olin juba 12 (enne muusikakooli minekut tegelesin võistlustantsuga,
kuid teatud asjaoludel pidin treeningud katkestama). Paljud arvavad, et
sellises vanuses alustada on lootusetult hilja, kuid ma ei tunne, et oleksin
sellepärast millestki ilma jäänud. Seejuures kuulub minu kõige suurem tänu
Maret Kolsarile, kes mind muusikakooli katsetele kutsus.
Muusikaliselt on minu suurimateks mõjutajateks olnud
muidugi klaveriõpetaja Juta Ojala ning õppejõud EMTA-st: Toomas Kapten
(dirigeerimine), Silvia Landra (partituuri lugemine), Olav Ehala (jazzklaver).
Kõige autoriteetsemateks dirigentideks läbi aegade pean aga Carlos Kleiberit
ning Leonard Bernsteini.
Dirigeerid ja juhendad lugematu
arv kollektiive. Kuidas saavutad inimestega, muusikutega kontakti?
Päris lugematu arv neid kollektiive õnneks ei ole,
kahe käe sõrmedel suudan veel kokku lugeda küll. Samas rohkemaks ilmselt aega
ei jaguks, kuna töö paljude erinevate koosseisudega nõuab suuremat
ettevalmistust ning pidevat enesetäiendamist.
Omavahelise kontakti leidmine pole muusikutel aga lihtne, sest aja jooksul on igaühel välja kujunenud oma nägemus, kuidas teatud muusikalisi nüansse esitada. Proove läbi viies olen ma nõudlik nii noodipuhtuses kui distsipliinis, aga seejuures püüan luua usaldusväärse õhkkonna, et säiliks ka musitseerimisrõõm. Inimestega suhtlemisel on oluline paindlikkus, kõikidesse tuleb suhtuda lugupidamisega.
Omavahelise kontakti leidmine pole muusikutel aga lihtne, sest aja jooksul on igaühel välja kujunenud oma nägemus, kuidas teatud muusikalisi nüansse esitada. Proove läbi viies olen ma nõudlik nii noodipuhtuses kui distsipliinis, aga seejuures püüan luua usaldusväärse õhkkonna, et säiliks ka musitseerimisrõõm. Inimestega suhtlemisel on oluline paindlikkus, kõikidesse tuleb suhtuda lugupidamisega.
Sinu klaverisaatjaanne on leidnud tunnustust ja ära märkimist paljudel konkurssidel. Samuti oled ühe oma teosega jõudnud tulevasele laulupeole. Mis on olulisem, kas ise luua või juhendada?
Oma muusikalises tegevuses olen seadnud eesmärgiks
olla hea kolmes valdkonnas: dirigeerimises, klaverimängus ning heliloomingus.
Nagu eelnevast võib järeldada, on minu jaoks olulised mõlemad: nii ise luua kui
ka juhendada. Mis võiks olla parem, kui teistele edasi õpetada enda kirjutatud
teost? Sellisel juhul on olemas ülevaade kõikidest detailidest, mis võõra noodi
puhul võivad märkamatuks jääda. See on ka üks põhjusi, miks ma oma
kollektiividega esitan meelsamini enda arranžeeritud või loodud teoseid.
Oled elu sidunud Põlva ja
Põlvamaaga, aga oled ju veel noor. Kui
pikalt kavatsed kagukandis olla ja tegutseda? Oskad sõnastada oma pikemaajalise
missiooni?
Peale EMTA lõpetamist on tööpakkumisi tulnud
mitmetest eri paikadest, kuid otsustasin esialgu tulla tagasi just oma
kodukohta, et anda panus siinse kultuurielu edendamiseks. Vähemtähtsam ei ole
kindlasti ka see, et pean Põlvat üheks ilusaimaks väikelinnaks, mille rahulik
elutempo tagab soodsad tingimused loominguliseks tegevuseks. Edasiste plaanide
osas on hetkel veel raske midagi öelda, see sõltub paljudest asjaoludest,
millal või kas ma siit üldse ära lähen.
Pikemaajalise
missioonina tahan oma muusikalise tegevusega jõuda kindlasti ka
rahvusvahelisele tasemele.
Küsis Indrek Sarapuu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar