kolmapäev, 4. september 2013

Talendid kodus – Andres Maimik



Koidu “tänane” talent on eesti filmirežissöör Andres Maimik. Maimik on sündinud 8. veebruaril 1970, tema tuntumateks filmideks võib lugeda  "Jan Uuspõld läheb Tartusse", "Umbkotid" ning hiljuti ka ETV-s jooksnud sari “Hakkab jälle pihta!”. Kaasautorina jookseb tema nimi tiitritest läbi veel väga mitmetes Eesti filmides. Maimik elab perega Värskas.


 
Oled filmimees, vist läbi ja lõhki pealinna poiss. Mänginud, produtseerinud, olnud režissöör. Koostööd teinud paljude tuntud kinotegijatega. Mis tõi sind perega Eesti kagunurka, Vene piiri lähedale?
Meile kuulub pool maja ilusas kohas Värskas, Õrsava järve ääres, nooblis eestiaegses ohvitseride majas. Miks mitte nautida luksust elada siin enam kui mõnikümmend suvepäeva aastas? Lapsele on lõputult ruumi ringi tiirelda, ilma riskimata teda liikluspöörisesse kaotada, oma rannake võimaldab otse toast järve sulpsata, kalad hüppavad ise paati ja seened korvi. Talviti on siin maalilised suusarajad ning veekeskus asendab kinnikülmunud järve. Lasteaed on suur ning vallarahvas nooruslik. Põhiprobleemi, kuidas minu erialaga inimene maal eneseteostust leiab, lahendasin nõnda, et võtsin töö koju kaasa, st et hakkan siin Setu- ja Põlvamaal augustikuus filmi väntama.

Millist filmi loodust kõige tähtsamaks pead?
Ikka tulevast. Koos abikaasa Katrin Maimikuga filmime suve lõpus Meenikunno, Velna ja Mustoja rabades täispikka mängufilmi "Kirsitubakas", mis ühendab endas armastusfilmi sulni emotsionaalsuse ja kaunid Lõuna-Eesti maastikud. Peaosades on noored anded Maris Nõlvak ja Getter Meresmaa ning vanad talendid Gert Raudsepp ja Anne Reemann.

Kas filmiloomingut on võimalik kaugtööna teha? Kallis lõbu ja nõuab palju suhtlemist, meeskonnatööd...
Saab hakkama. Meil on ju kasutada väikese, ent tubli IT-riigi helesinine telekommunikatsioonitoru, mis igast aknast sisse ronib. Skype, Wetransfer, Dropbox, Celtx ja teised nutikad abimehed võimaldavad täisväärtuslikult tööd teha ja võrgustikus toimida ka ilma end rannatoolist välja upitamata. Sageli võimaldab selline töömeetod palju rohkem reaalselt ära teha, kui koosolekusaali õhuta ruumis keset neurootiliselt sebivaid kolleege töötegemist simuleerides. Nagu öeldud, on rööprähklemine (multitasking) puhas müüt.

Kas siin Setomaal olles ja elades oled mõelnud ka kohalikus kultuuri - või ühiskonnaelus osalemisele?
Ikka kutsutakse kaasa lööma. Aga hetkel ei ole ülemäära aega ja võimalust kohaliku elu edendamisele keskenduda.

Ja viimane küsimus: millised võiksid olla sinu suuremad plaanid - missioon siinkandis?
Tead, asi on lihtne - siin juhtub lihtsalt olema mu kodu. Oleksin tiba noorem ja idealistlikum, ütleksin, et "eurofondide toel tuleb filmide tootmine nihutada metropolist ääremaadele, murda pealinlik mõtlemine ning asutada suur Lõuna Eesti kinostuudio koos paviljonide, teenindava sfääri ning infrastruktuuriga". Paraku pole ma enam ülemäära noor ja energiline, et hakata suure idee nimel ennastunustavalt rühmama. Kui aga keegi võtaks selle oma südameasjaks, lööksin ma küll jõudumööda kaasa.

Küsitles Indrek Sarapuu
Koit, 17.08. 2013
Foto: Vikipeedia

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar