Indrek
Sarapuu
Koit, 09.05. 2013
Kevad
on jälle täies jõus ja koolides valmistutakse lõputöödeks ja eksamiteks. Ka
Põlva traditsioonidega kunstikool ei ole siinpuhul erand. Lõputööde kaitsmine
on jätkuvalt vana head akadeemilist traditsiooni kandev: töö esitaja -
kunstnik, tööde hindaja - hindamiskomisjon ja oponent, mõni paraleeleriala
kunstikooli õpetaja. Sel aastal oli hindamiskomisjon enamjaolt väljaspoolt
õppeasutust ja selle tööd juhtis Põlva juurtega Tartu Kunstigümnaasiumi õpetaja
Üllar Sillaots, kelle asjakohsed märkused ka hindamisprotsessil kõlasid.
Sillaots
hindas eriti kõrgelt Põlva kooli kasvandike töid. "Mul on hea meel öelda,
et Põlva Kunstikooli tase on endiselt kõrge. See on saavutatud siin juba
kümmekond aastat tagasi," selgitab ta. "Graafika tase on nii kõrge,
et see torkab silma. Tehnilised oskused ning see, kuidas kompositsioon on üles
ehitatud on super hea!"
Sillaots
soovib, et lastel jätkuks indu edasi tegeleda graafikavaldkonnas ja et
õpilastel oleks ennekõike uudishimu seda hoida ja arendada. "Kahju on
tõdeda, et need tööd on lõputööd - näen ise tegelikult jätku. Nad võiksid seda
edaspidi veel ja veel proovida."
Maalitöödes
tahavad Põlva Kunstikooli õpilased Sillaotsa sõnul jäljendada kõike liigagi
realistliku maalilaadi kasutades. "Tüdrukutel on väga kõrge ruumi ja vormi
kujutlusoskus."
Tema
sõnul ei tule sellised asjad iseenesest, sest tänapäeva maailmas, kus elatakse
suures infovoos ja meediaväljas, on taust hoopis teisttsugune ja muutunud.
"Lapsed istuvad ju enamuse ajast arvutite taga ja seda enam on imekspandav
Põlva Kunstikooli õpilaste käelised oskused," lisab kogenud
kunstipedagoog.
Üldistest
suundumustest rääkides tõdeb Sillaots, et lapsed püüavad võistelda
arvutitehnoloogiatega, kasutadades pliiatsit või pintslit. "Tunda on, et
noorte kunstisuundumused lähenevad hüperrealismile, mis tähendab ülitäpset
esitamisviisi," selgitab Sillaots. Sama tõusvalt võib jälgida seda trendi
ka kunstimaailmas tervikuna," tõdeb Sillaots. "Inimloomusele on omane
mitte alluda tehnitsistlikele hoiakutele ja soovib seda inimvõimete piiril
ületada."
Sillaots
avab ka noorte maailma telgitaguseid ning ta teab kindlalt öelda, et lastel on
loodud internetis omad kunstipangad, kuhu n-ö hindajaid, lastevanemaid ja
õpetajaid ligi ei lasta. Seda kunsti eksponeeritakse ainult omavahel.
Lõpetuseks
leiab tänavuaastase hindamiskomisjoni esimees, et kunstikooli õpilased Põlvas
ei erine enam palju ükskõik millise maailma asukoha linna või küla või asula
kunstiga tegelevatest lastest.
Põlva
Kunstikooli IV kursuse lõputööde kaitsjad:
RAIGO
PÕLDVEER (juhendaja Mart Vester, oponent Voldemar Ansi)
•
„Eestimaa kuldkalake” (puuskulptuur)
LUMILEID
HÄLVIN (juhendaja Mart Vester, oponent Merle Põlluveer)
•
„Lätis suvitamas“ (õli)
•
„Võilillepõllul me naerame, naerame...” (õli)
ELINA
AMON (juhendaja Voldemar Ansi, oponent Mart Vester)
• „Jälg
minust“ (ofort)
•
„Argipäev“ (ofort)
•
„Pidupäev” (ofort)
ROBERT
KANNIK (juhendaja Mart Vester, oponent Mati Kuusing)
•
„Peegelpilt“ (keraamika)
• „Silm
pimeduses” (keraamika)
• „Teel
püramiidide poole” (keraamika)
•
„Tuleviku liblikas” (keraamika)
•
„Lõhe” (keraamika)
•
„Tundmatu taim” (keraamika)
• „Kass
aial” (keraamika)
•
„Isemoodi oksake” (keraamika)
JANE
JÜRMAN (juhendaja Merle Põlluveer, oponent Mati Leppik)
•
„Viiruk” (õli)
•
„Piiratud võimalused”(õli)
•
„Nägija”(õli)
KRISTIINA
MATTUS (juhendaja Merle Põlluveer, oponent Mati Leppik)
•
„Näilisus” (õli)
• „Varjatud
hingepoolused” (õli)
KIRKE
JÜRMAN (juhendaja Merle Põlluveer, oponent Anne Prangel)
•
„Gregory” (õli)
• „Suvi
rannas” (õli)
LAURA
LAUK (juhendaja Voldemar Ansi, oponent Mart Vester)
•
„Kõige kaduva teed” (reservaaž, ofort)
•
„Kõige kaduva teed I” (reservaaž, ofort)
•
„Kõige kaduva teed II” (reservaaž, ofort)
•
„Kõige kaduva teed III” (reservaaž, ofort)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar